Enamik väikeettevõtete kodulehti ei vaja serverit. Neil on vaja lehte, mis avaneb, räägib asjast ja teeb seda ka kell kolm öösel, kui keegi parasjagu ei vaata. Tõendiks on leht, mida praegu loed.

Valmis enne, kui keegi küsib

Staatiline leht on ehitatud enne, kui külastaja seda küsib. See sait on tehtud Nuxtiga, kood on TypeScriptis ja stiilid Tailwindis. Tootmisversiooni ehitamisel renderdatakse iga marsruut eraldi HTML-failiks ja selleks piisab ühest käsust:

npm run generate

Tulemus on kaust, kus on HTML, CSS, fondid ja natuke JavaScripti nende osade jaoks, mis peavad liikuma, näiteks teemavahetus ja mobiilimenüü. Vercel jagab seda kausta oma servavõrgust. Taga pole andmebaasi ega rakendust, mis päringuid ootaks, ja külastuste vahel ei pea miski ärkvel olema. Kui leht on olemas, kirjutati see kettale juba ehituse ajal.

Pole serverit, pole ka öist valvet

Server on lubadus, mida tuleb iga kuu uuesti anda. Keegi peab seda paikama, jälgima mälu, hoidma sertifikaadid ja sõltuvused värsked ning märkama, kui midagi kokku jookseb. Veebirakenduse puhul on see õigustatud, sest server teeb päris tööd. Kodulehe puhul, mis ütleb peamiselt, kes te olete ja kuidas teid leida, on see lisakulu, mida makstakse kaks korda: rahas ja tähelepanus.

CDN-is olevad staatilised failid võtavad suurema osa sellest koormast ära. Pole protsessi, mis saaks kokku joosta, seega on töökindlus majutaja mure, mitte sinu oma. Failikausta serveerimine on odav ja majutuse arveldame omahinnaga, nii et arvel on täpselt see summa, mille teenusepakkuja meilt võtab. Kui teenusepakkujat on kunagi vaja vahetada, kolib sama kaust uude kohta ilma, et koodis midagi ümber kirjutada tuleks. Alles jääb vaid ebaõnnestunud väljalaske oht, ja selle parandab eelmise ehituse uuesti avaldamine.

Kiirus ja ligipääsetavus tulevad vormiga kaasa

Eraldi jõudluskihti me sellele saidile ei ehitanud. Brauser saab juba esimese päringuga valmis HTML-i ja tekst on loetav enne, kui ükski skript käivitub. Laadimisikooni pole, sest pole midagi, mida oodata. Sama HTML-i näeb ka otsingumootori robot, nii et see, mida külastaja loeb, on täpselt see, mis indekseeritakse.

Ligipääsetavusega on sama lugu. Kui pealkirjad, lingid, loendid ja maamärgid on dokumendis endas olemas, saab ekraanilugeja struktuuri kätte ilma JavaScripti abita. Kontrasti, fookuse stiile ja puutealade suurust valime ikkagi ise ning heledat ja tumedat teemat kontrollime eraldi. Staatiline ehitus seda mõtlemist meie eest ära ei tee, aga vähemalt ei tööta see meile vastu.

Otsingumootori andmed on failis kirjas

Iga selle blogi märge on markdown-fail kaustas content/blog, igas keeles oma. Faili alguses on pealkiri, kirjeldus, kuupäev, teema ja autor ning leht teeb neist title-sildi, Open Graphi sildid ja struktureeritud andmed. Kanoonilised lingid ja keelealternatiivid tulevad i18n seadistusest ning saidikaart koostatakse ehituse ajal samadest marsruutidest. Uus märge on seega lihtsalt uus fail, mis pärast järgmist ehitust ilmub nii blogi avalehele kui ka saidikaarti.

Otsingumootorile mõeldud metaandmed läbivad koodiülevaatuse nagu kõik muugi. Kui kirjeldus on liiga pikk või kuupäev vale, jääb see muudatuste võrdluses silma enne, kui jõuab otsingutulemustesse. Kellelgi ei ole vaja haldusliidesesse sisse logida, et teada saada, mida leht enda kohta väidab.

Kaks keelt, kaks kausta

See sait on eelkõige eestikeelne ja ingliskeelne versioon elab aadressi /en all. Staatilises ehituses pole see käitusaja trikk. Eestikeelne märge on ühes kaustas ja ingliskeelne teises. Mõlemad on kirjutatud eraldi, mitte masintõlkest läbi lastud, ja kummastki saab oma aadressiga eelrenderdatud leht. Päringu hetkel ei otsusta keegi, millises keeles vastus tuleb. Saad selle faili, mida küsisid, ja otsingumootor näeb täpselt sama.

Kus staatilisest ei piisa

Staatilisel lähenemisel on piirid ja need on parem kohe välja öelda kui kliendiga kõne ajal avastada. Eelrenderdatud leht ei suuda ise vormi vastu võtta. Ta ei saa näidata andmeid, mis kuuluvad ühele sisseloginud inimesele. Ta ei tea, mitu toodet laos praegu alles on.

Ühenduse võtmiseks on sellel saidil e-posti link ja paljudele väikeettevõtetele sellest piisab. Kui projekt vajab päris vormi, kasutajakontosid, makseid või laoseisu reaalajas, ei nimeta me seda enam kodulehteks. Siis ehitame veebirakenduse, mille server ja andmebaas on valitud selle töö jaoks. Lehed, mis saavad staatiliseks jääda, jäävadki. Dünaamilist osa hoiame nii väikesena, kui ülesanne lubab, sest mida vähem on käigus, seda vähem saab katki minna.

Hinnad

Meie hinnad on kirjas, mitte läbirääkimiste küsimus. Lihtne kuni kolmeleheline staatiline sait maksab alates 600 eurost. Kuni viieleheline sait maksab alates 1200 eurost. Rakendusarendus, kuhu kuuluvad vormid, kontod ja reaalajas andmed, maksab 50 eurot tunnis. Majutuse, domeeni ja kolmandate osapoolte teenused arveldame omahinnaga.

Staatilisus on meie jaoks vaikevalik, sest see eemaldab kõige väiksema raha eest kõige rohkem liikuvaid osi, ja sellise stuudiolehe jaoks on see aus otsus. Kui projekt sellest välja kasvab, ütleme selle välja enne hinnapakkumist, mitte pärast.